Tomat on harilikult kahepesaline, mõnikord mitmepesaline lihakas mari. Tomatid võivad kujult olla ümarad ja siledad (tavalised tomatid), lameümarad ja siledad (enamasti lihatomatid), lameümarad ja voldilised (cuore di bue Põhja-Itaalias), lamedad, elliptilised, ovaalselt pikergused (pudeltomatid, näiteks San Marzano tomat ja Andenhorn), südamekujulised (Venemaa cuore di bue), ploomikujulised (datteltomatid, munatomatid), pirnikujulised (kirsstomatid) või silindrilised või mitmest osast koosnevad (hiidtomatid). Suurus oleneb ka pesade arvust. Tavaline läbimõõt on 3–10 cm, tavaliselt umbes 8 cm. Kirsstomatite läbimõõt on 2–3 cm, tavalistel tomatitel 3–5 cm, cuore di bue'l 4–10 cm, lihatomatitel 3–6 cm. Massi järgi jaotatakse neid väikesteks (mass 20 kuni 50 g), keskmisteks (51–100 g) ja suurteks (üle 100 g). On ka üle 900-grammiseid tomateid (hiidtomatid). Tavaliselt on tomatid algul rohelised ja küpsedes muutuvad punaseks. Küpsed tomatid on värvuselt kahvaturoosad kuni vaarikpunased (tumepunased) või tumeoranžid või siis valged, helerohelised, helekollased kuni kuldkollased. Punase (või kollase) värvuse annab põhiliselt lükopeen. On ka violetseid, pruune ja musti, samuti triibulisi ja marmormustriga tomateid. Mõnikord on tomat rootsu juurest roheline. Tomatitel on palju seemneid on väikesed, 2,5–3,3 ± 2 mm pikkused, 1,5–2,3 mm laiused ja 0,5–0,8 mm paksused. Nad on äraspidimunajad või kolmnurkselt neerjad, lamedad, terava otsaga, paljad või väga karvased (karvataoliste väljakasvetega seemnekesta välistest rakkudest, hele- või tumekollased või kahvatupruunid hallika varjundiga. Väljakasved on kas liibuvad ja annavad seemnetele sametise pinna või on tokerjad. Seemned paiknevad rohke limase massi sees.